Helepruunid/karamellpruunid seemisnahast kindad naistele

Seemis(sams)naha puhastamine

Seemisnahk (kõnekeeles ka samss) on pehme, veniv ja pestav materjal, mida valmistatakse rääsparkimise teel loomanaha sisemisest kihist. Lihvimise tulemusel saadakse ühtlane karvastatud pealispinnaga nahk. Peamiselt tehakse seemisnahka tänapäeval lamba- või talle-, vähemal määral kitse-põdra- või hobusenahast.

Algselt tehti seemist Euroopa antiloobi nahast, millest tulenes ka nahasordi prantsus- ja ingliskeelne nimetus chamois. Vastavat tehnikat tunti juba 18. sajandi algul, eriti populaarseks muutus seemisnahk 20. sajandi alguses, kui sellest hakati valmistama autopuhatustarbeid.

Kuna seemisnahka ei kaitse värvikiht, imab see poorne materjal kergesti niiskust ja mustust ning seemisnahksete toodete (nt jalatsite) kaitseks kasutatakse niiskuskindlaid aerosoole. Seemisnahka puhastatakse kas kuivmeetodil, kraapides seda kummi või kiviga, puhastusvahu abil või ka šampooni või puhastuslahusega. Märgpuhastuse korral tuleb seemist pärast töötlemist taas harjaga karestada. Saadaval on ka spetsiaalsed seemisnaha puhastusharjad.

Allikas: Wikipeedia

Lambanaha kasutamine ja puhastamine

Lambanaha kasutamine ja puhastamine


Naturaalne nahk ei talu kuumust, nahktooteid (ka lambanahka) peab hoidma küttekehadest vähemalt 50-70 cm kaugusel-
kui nahk saab otsest kuumust või on päikese käes pikemat aega, siis naharakud tõmbuvad kokku, nahk hakkab kuivama ja muutub mitmekihiliseks, kõvaks ja rabedaks,”paberi” taoliseks ning hakkab rebenema. 
Puhastamine: kergelt määrdunud nahka võib puhastada villašampooni nõrka lahusesse kastetud käsnaga ja pühkida mitu korda üle puhtas vees niisutatud lapiga. Lambanahka võib pesta ka käsitsi nagu pesu ikka või siis pesumasinas villaprogrammiga. Pesemiseks ei sobi pesupulber, kasutada võib pesuseepi või villastele esemetele mõeldud šampooni. Pärast pesu tuleb nahka hoolikalt loputada ja soovitavalt nahk kuivamise ajaks äärtest kinnitada, et nahk kokku ei tõmbuks.